ŠAGRUVANI MAMEDOVA: Ma pole Rassul Hamzatoviga vahetult suhelnud, kuid pean teda lähedaseks inimeseks
Sillamäel elab Dagestanist pärit naine, kes 60ndatel telefonijaamas töötades kuulis esimesena juhtumisi pealt meloodiat, millest sai hiljem kogu impeeriumis väga tuntud sõjas langenud nõukogude sõduritele pühendatud hitt.
Sillamäe keskraamatukogu osaleb teist aastat rahvusvahelises projektis "Rassul Hamzatov - headuse ja inimlikkuse laulik". Projekt on pühendatud tuntud nõukogude poeedi loomingule ning seda korraldab Dagestani Hasavjurti raamatukogu. Kui sillamäelased valmistasid ette üht Rassul Hamzatovile pühendatud üritust, tabas neid suur üllatus.
Raamatukogus töötav Tatjana Borissova rääkis, et tänavu osales projektis 105 raamatukogu eri riikidest. Asjahuvilised jagavad oma logides loomingulisi leide, videosid ning uusi fakte poeedi eluloost. Lugedes Hamzatovi reisidest maailmas, on kõigil kahju, et ta Eestisse ei jõudnud.
"Kui valmistasime ette muusika- ja kirjandusüritust päevakeskusele Feniks, saime juhuslikult teada, et meie väikses ja Dagestanist kaugel asuvas linnas elab naine, kes on noist paigust pärit. Tema eluloos on seik, mis on seotud Hamzatovi tuntuima luuletusega "Kured", täpsemalt luuletusel põhineva lauluga. Kutsusime ta külla ning teed juues jagas ta meiega oma mälestusi."
Juhuslik pealtkuulaja
Šagruvani Mamedova otsustas pärast kooli lõpetamist õppida telefonistiks, pärast õpinguid sai ta tööd Mahhatš-kala telefonijaamas.
"See oli 1960. aastate lõpus," jutustab ta. "Tavaline vahetus, abonent palus ühendada end Moskvaga, mida ma tegingi. Pärast ühendasin teisi liine ning see oleks võinudki jääda täiesti harilikuks päevaks, kui ma poleks naasnud sidet kontrollima - toona olime kohustatud seda tegema.
Inimeste juttu ei olnud kuulda, kõlas vaid muusika, mis mu esimesest hetkest vallutas... Alguses ka mõtlesin, et eksisin ja see on esimene liin -valitsuse oma: kui me selliseid abonente ühendasime, mängis muusika, et keegi salajasi jutte pealt ei saaks kuulata. Aga ei, see oli süski kolmas liin. Vestlusi ei tohtinud pikalt kuulata, pealegi tuli teisi abonente samuti ühendada, kuid see muusika lummas mind niivõrd, et ma ei suutnud end lahti rebida. Aegajalt katkestasid meloodiat kurguhäälsed ühmatused "Vahh!", mis väljendasid heakskiitu."
Nagu hulk aega hiljem selgus, kõlas sel päeval telefonis toona alles päris tundmatu muusikapala. Moskvas vubinud helilooja Jan Frenkel mängis Mahhatškalas elanud Rassul Hamzatovüe ette uut laulu ning noor telefonist sattus juhuslikult, võib-olla ka esimesena "Kurgesid" kuulma.
Sai noomituse, kuid ei kahetse
Šagruvani meenutab, et sai pärast juhtkonnalt selle "väärteo" eest koguni noomituse, kuid see teda väga ei kurvastanud, sest meloodia jäi mällu kohe ja kogu eluks.
"See "Vahh!" oli samuti tuttav, sest olin Rassul Hamzatovit palju kordi kuulnud -noil aastail loeti luuletusi otse tänavail ning iga möödamineja võis peatuda ja kuulama jääda," meenutab ta. "Inimesed kogunesid väljakuile, plaksutasid ja rõõmustasid. Veel tuleb meelde, et kui Hamzatov vene teatris luulet luges, ei häbenenud ta kunagi oma aktsenti... Mul ei olnud juhust suhelda temaga otse või teretada kättpidi, kuid ma pean teda lähedaseks inimeseks..."
Šagruvania ei ole seda lugu peaaegu mitte kellelegi rääkinud. Needki, kellele toona rääkis, ei olnud just vaimustuses, sest keegi polnud laulu "Kured" kuulnud, see ei kõlanud veel kuskil, vaid võitis alles hiljem tuntuse.
Elab Eestis, hoiab traditsioone
Hiljem läks Šagruvani mehele ning noor pere kolis elama Eestisse. Nüüd on ta juba ise ema ja vanaema ning hoiab oma kodus au sees esivanemate traditsioone - valmistab rahvusköögi roogasid ja laulab kooris, hääl on tal hea. Loomult väga tagasihoidliku inimesena pole ta seda põnevat seika kellelegi peale lähedaste rääkinud. Nüüd on see aga ajalukku kirjutatud - selle eest kandsid hoolt Sillamäe raamatukoguhoidjad.
"Olla sellise laulu sünni tunnistaja on harukordne juhus, mis kaugeltki igale inimesele osaks ei saa," on Tatjana Borissova veendunud.
Mullu võitis rahvusvahelise luuletajale pühendatud projekti Sillamäe raamatukogu ning preemiareisile Dagestani kutsutud raamatukogu töötaja Irina Zamarina rääkis, et Hasavjurti linna keskraamatukogu direktor Elmir Jakubovü on unistus kutsuda poeedi juubeli tähistamisele kolleege eri maaümanurkadest, et nad saaks mägede tipust lugeda Rassul Hamzatovi luuletusi oma emakeeles.
Ehk kõlavad need ka eesti keeles? Tsada küla memoriaalkompleksis, Hamzatovite pere kodumuuseumis on muuseas hoiul ka Hamzatovi eestikeelne raamat "Minu Dagestan".
HUVITAVAID FAKTE
* "Kured" on laul, mis põhineb avaari poeedi Rassul Hamzatovi luuletusel ning on pühendatud teises maailmasõjas hukkunud sõduritele. Helilooja Jan Frenkel kirjutas selle 1968. aastal. Hamzatov kirjutas luuletuse oma emakeeles, avaari keeles pärast seda, kui oli näinud Hiroshimas mälestusmärki Sadako Sasaki nimelisele tüdrukule, kes pärast tuumaplahvatust leukeemiasse jäi. Ta lootis, et saab terveks, kui voldib tuhat paberkurge - Aasias on selline uskumus.
* Kurgedel on oma sümboolika ka vene kultuuris, millega Ha mzatov oli väga lähedalt tuttav kui vene klassikalise luule tõlkija. Hamzatov meenutas, et kui ta lendas Jaapanist koju Nõkogude Liitu, siis mõtles ta oma emast, kelle surma kohta tuli teade Jaapanisse, vanemast vennast, kes hukkus Sevastoopoli all, teisest vanemast vennast, teadmata kadunud madrusest ning teistest lähedastest inimestest, kes teises maailmasõjas langesid.
* 1986. aastast toimub Dagestanis igal aastal "Valgete kurgede pidu" - langenud sõdurite mälestuspäev.
PÕHJARANNIK Nr 76, 20. APRILL 2013
IRINA KIVISELG
Loe veel >>>