Virumaa kirjandusauhinna pälvis Alo Lõhmus.

Eile otsustas Viru­maa kirjandusauhinna žürii üksmeelselt, et 27. Vi­rumaa kirjandusauhin­na pälvib Alo Lõhmuse Maalehe Raamatus ilmu­nud "Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõ­ja kõige raskemal ajal".
"Vabadussõda võib praegusele põlvkonnale tunduda heroilise sündmusena, kus Eesti "head" peksid meie piiridest välja pu­nased "pahad". Tallinnas Vaba­duse väljakul kõrgub palju kir­gi kütnud Vabadussõja võidusammas, koolilapsed on näi­nud Elmo Nüganeni filmi "Ni­med marmortahvlil", mis teh­tud Albert Kivika samanimeli­se romaani ainetel. Tegelikult oli pilt palju jubedam ja ehkki Vabadussõjas olid olemas vaenupooled ja rindejooned, oli eetüise külje pealt olukord pal­ju segasem. Alo Lõhmus mär­gib küll tagasihoidlikult, et "see raamat vaatab Vabadussõ­da läbi lihtsate sõdurite silma­de", kuid tegelikult tundub raa­matu iva olevat milleski muus. Eeskätt on see raamat sõja jul­musest, seda siis tõesti lihtsõduri perspektiivi kasutades," kirjutab Lõhmuse raamatu kohta Diplomaatia peatoime­taja Erkki Bahovski Sirbis.
Kirjandusauhinna žürii lii­ge Reet Tomband ütles, et just selline raamat oli Eesti vaba­dusvõitlust kujutavate raama­tute riiulilt puudu. "On kujuta­tud küll juhte otsuseid tege­mas, innustamas oma võitle­jaid, aga selline inimliku ta­sandi kujutamine lihtsa inime­se seisukohast oli puudu. Rin­dele mobiliseeritul või vaba­tahtlikult sõtta läinul oli kaasas mure oma pere pärast, naise pä­rast, kes jäi lastega koju; tege­mata tööd, mure majapidamise pärast. Ja kojujääjatele oli sa­muti olmemuredele lisaks suu­rim südamevalu rindele läinu pärast. Raamatust jääb ehedu­se tunne ja žüriiliikmed rõhuta­sid, et Alo Lõhmus on väga de­likaatselt osanud dokumentaal­seid materjale, mälestusi, kirju kasutada. Tol ajal olid veel kir­jad ja tänu sellele on meil ole­mas see tunne, see ehe emot­sioon alles," lausus Tomband.
Auhinna üks omaaegseid asu­tajaid Ilme Post ütles, et Lõhmu­se raamat ei tee eestlasest kan­gelast. "Me võime vahel ennast mõelda kangelaseks, aga see raamat jätab reaalsuse paika - me näeme kaotusi, raskusi. Se­da rohkem võiksime sealt õppi­da, kui kallis on ikkagi meile see, nii raskelt kättevõideldud Ees­ti," lausus Post.
Žürii oli oma otsuses üks­meelne. Žürii esimehel ei õnnes­tunud kohe autoriga ühendust võtta, et teda võidust teavitada ja õnnitleda, sest Lõhmus viibis parajasti Brüsselis.
 TEET KORSTEN
Põhjarannik, Nr 36. Laupäev, 21. Veebruar 2015