Leningradi kultuuriinstituudist saadud raamatu­kogunduse haridusega Elviira Sidorova on Sillamäe Linna Keskraamatukogus töötanud 1973. aastast.
Kuigi ta on viimaste aastate jooksul olnud ka Sillamäe aselinnapea, on ta põhiametikohaks 1983. aastast praeguseni Sillamäe Linnaraamatukogu direktor. Ingerlane Elviira tuli vanematega Nõukogude Karjalast Eestisse Sillamäele kuueaastasena. Eesti keelt räägib ta viimased kümme aastat - seda suurelt osalt tänu Võru kolleegide toetusele ja abile.

Sillamäe Linna Keskraamatukogu erineb teistest keskraamatukogudest nii oma ajaloolt kui ka lugejate kontingendilt. Missugune on raamatu­kogu praegu? Mis on Sillamäel ja ka raamatu­kogus sinu tööaastate jooksul muutunud?
Sillamäe on noor linn, ta sai linna staatuse 1957. aastal. Kümme aastal varem, kui Sillamäe oli veel asula, rajati siia esimese kultuuriasutusena väikesesse puu-majja raamatukogu. Aastale jooksul linn ja raamatu­kogu arenesid koos ja hingasid ühes rütmis. Praegu on raamatukoguI oma maja, uue linnaosa elanikke teenindab 1989. aaslal avatud haruraamatukogu. Lastele meeldib väga veeta aega raamatukogu laste­toas, kus saab lugeda, mängida, animafilme vaadata, joonistada jne. Noored panevad oma anded särama raamatukogu korraldatud konkurssidel. Eakad oman­davad hoolega interneti kasutamise oskusi. Oleme uhked oma kogude üle, mis on kogutud oma ala armas­tavate inimeste poolt aastakümnete jooksul. Iga tege­vuse taga on inimene, ilma minu südamlike ja avatud kolleegideta oleks raamatukogu üks külm maja.
Ausalt öeldes on meie praegused ruumid pigem viletsad kui tänapäevased, kuid meie külastajate arvates on siin tunda raamatukogu vaimu.

Teie raamatukogul on sõprussidemed Võru KRK-ga. Mida see teile annab?
Meil on head sõprussidemed teiste kollegidega ka, aga Võrumaa Keskraamatukogu on "esimene armas­tus". 2001. aastal toimunud esimese keeleprojekti ajal head Võru kolleegid kannatasid meid oma puuduliku eesti keelega enda kõrval mitu kuud. Võrokesed võitsid meie südamed eelkõige külalislahkuse ja abivalmidusega. Lahkudes olid kõik meie töötajad kindlad, et toredate inimeste kontsentratsioon Võrumaal on eriti suur.
Esimesele järgnesid teised koostööprojektid, ühised reisid, vastastikused külaskäigud. Praegu on Võrumaa Keskraamatukogu meie suure keskkonnateadlikkuse projekti "Eesti roheline energia" koostööpartner, juuni alguses toimub õppe­reis Sillamäe-Võru-Rõuge-Sillamäe.
Meie oleme juulis toimuva Võrumaa Keskraamatu­kogu projekti "Kultuuripärl Leedu eestlaste südames" partnerid.

Aastal 2010 sai teie raamatukogu koolitussõbraliku organisatsiooni tiitli. Koolitate ise ka linna haridusasutuste raamatukoguhoidjaid. Olete alati olnud kõik väga õppimisvalmis. Millest see tuleb?
Meie raamatukogu ei tee midagi erilist. Usun, et Eestis on veelgi tublimaid. Nagu teisedki raamatukogud, pakume ka meie kõikidele lugejarühmadele võima­lusi teadmiste täiendamiseks. Väga oluliseks peame asjaolu, et iga üritus oleks lugejatele põnev, ja kui teema lubab, siis lõbus ka.
See põhimõte on raamatukogutöötajate õppimise alus samuti - õppimine peab olema huvitav. Lisaks traditsioonilistele koolipingis toimuvatele koolitustele reisime palju. Minu hinnangul on õppereisid erine­vatesse kohtadesse väga efektiivsed ja motiveerivad täiskasvanud ja haritud inimesi uusi teadmisi oman­dama, kasvatavad huvi kultuuri vastu kõige laiemas mõttes.

Tavaliselt ei ole raamatukogude suhted meediaga väga head, teie aga kasutate aktiivselt oma raamatukogu reklaamimiseks kohalikku meediat. Kuidas on õnnestunud teil end neile atraktiivseks muuta?
Minu arvates ei ole see provintsis suur probleem, sest huvi on vastastikune: meie soovime inimesi oma tegevusest rohkem teavitada, ajakirjanikud aga vajavad oma leiva teenimiseks uut teavet. Võib-olla aitab ka see, et me töötasime kaua oma nime heaks, nüüd töötab nimi meie heaks.
 
Teie raamatukogu on lahti seitse päeva nädalas. Kas ka see on üks edu alus?
Sillamäe on väga kompaktne linn. Keskraamatukogust haruraamatu­koguni saab jalutada 20-25 minu­tiga, sellepärast arvame, et lugeja saab kasutada raamatukoguteenust seitse päeva nädalas. Kesk­raamatukogu puhkepäeval, lau­päeval saab kasutada haruraamatu­kogu, haruraamatukogu puhke­päeval, pühapäeval saab Sillamäe elanik kasutada keskraamatukogu teenuseid. Korrastuspäevad on minevik, vajalikud sisetööd teeme raamatukogu lahtioleku ajal.

Rõhutad, et Sillamäe on väike kompaktne linn. Kui olulised on teie raamatukogule suhted linna teiste asutustega?
Suurem osa meie üritustest on teh­tud koostöös teiste linna asutustega. Raamatukogu tegeleb erine­vate sihtrühmadega - lastest eakateni ja ühine tegevus on lasteaedadest kuni pensionäride klubideni.
Koostöös kultuuri- ning haridus­asutuste, rahvuskultuuriseltside ja ühiskondlike ühendustega on korraldatud palju üritusi. Näiteks osalesid emakeelepäeval Sillamäe Eesti Seltsi esindajad, 19. sajandi kirjandusele pühendatud konkurss viidi läbi koos linna õppeasutuste, rahvusseltside, harrastusteatriga Teine Taevas, noorte- ja huvikesku­sega. Suur looduskaitsealane koos­tööprojekt oli instituudi ECOMEN Sillamäe osakonnaga. Projekt kestis pool aastat ja lõppes kolmepäevase ekskursiooniga. Eakatele raamatu­huvilistele korraldavad raamatu­koguhoidjad üritusi päevakeskuses Merelaine, klubis Optimist, linna pensionäride keskuses.

Kas Eesti raamatukogud on praegu sinu arvates nõutaval tasemel?
Jah, Eesti raamatukogud on hästi sisustatud, lugejatele avatud ja pidevalt arenevad raamatukogud - Euroopa tasemel.
Kahjuks meie raamatukogu Sillamäel hästi sisustatud raamatu­kogude hulka praegu ei kuulu, arenguruumi on veel küllaga. Teisest küljest aga, kui külastada meie idanaabri raamatukogusid, näen, et tublid raamatukoguhoidjad on lugejatele suurem magnet kui ruumid ja nende sisustus.

Mis on sinu arvates praegu meie raamatukogude suurim probleem ja kas oskad välja pakkuda midagi selle probleemi lahendamiseks?
Mina ei ole nii tark inimene, et terve riigi raamatukogude probleemi nimetada, kuid mulle tundub, et pigem on see inimestevaheliste suhete alal. Minu arvates ei saa raamatukogu muuta supermarketiks, kus raamatukoguhoidja ainult vöötkoodi skaneerib. Lahendus on väga lihtne ja odav - rääkige inimestega! Rääkige lugejatega, kolleegidega, iga­ühega, kes meie uksest sisse astub.

Millega tegeled pärast tööd? Mida meelsasti loed?
Vabal ajal mul on teine amet -olen harrastussportlase abikaasa. Käin mehega kaasas suusa- ja jalgrattamaratonidel, olen tema "hooldemeeskond" ja "fänniklubi". Et stardi ja finiši vahel on mul palju vaba aega, hakkasin pildis­tama looduskauneid kohti Eestis ja mujal, praegu on mul juba terve kollektsioon.
Muidugi on tugitoolis raamatut rahulikult lugeda kõige suurem nauding. Mida ma loen? Iga hommikul, enne päevaaskeldusi, avan piibli ja loen paar lehekülge. Armastan klassikat, aga loen ka uudiskirjandust. Viimati loetutest avaldas suuremat muljet Tiit Aleksejevi "Lee­gionärid".

Ene Rieti intervjuu Elviira Sidorovaga
Raamatukogu,№ 3/2011, lk. 33-34