Viru raamatukogu
Avatud: E-R 11-18, L 10-17, pühapäeval suletud
Aadress: Viru 26, Sillämae 40233 Ida-Virumaa
Telefon: 397 4165 - kojulaenutus, 392 5046 - lasteosakond, 392 4242 - direktor

Kalda raamatukogu
Avatud: E-R 11-18, laupäeval, pühapäeval suletud
Aadress: Kalda 12, Sillamäe 40231 Ida-Virumaa
Telefon: 397 4138 - kojulaenutus, 39 24635 - lasteosakond,

joulupuha

Sillamäe Raamatukogu Viru 26 
Eesti keele meediaklubi 
7.veebruar – 17.aprill, kolmapäeviti kell 16.30 
Медиаклуб на эстонском языке    Loe edasi >

August Gailit 130
(1891-1960)

August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.
Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, aastast 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917–1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932–1934 oli ta Vanemuise direktor.
Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse Siuru. Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.
Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).
1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.
August Galit joonistas ka karikatuure. Tema karikatuure avaldati 1913. aastal ajakirjas Sarjaja.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit